25.2.06

Torino jäähokiturniiri kohtunikest

Torino olümpiamängude meeste jäähokiturniiri finaalmatši Soome - Rootsi määrati vilistama kanadalane Paul Devorski. Pronksimängu Venemaa - Tšehhimaa juhib kohtunikuna rootslane Thomas Andersson.

Kuidas aga senistele play-off-mängudele kohtunikke määrati? Pehmelt öeldes kummaliselt. Nagu siit näha, vilistasid kõiki veerand- ja poolfinaale Põhja-Ameerika kohtunikud, kuigi Torinos on lisaks neile neljale ka kuus eurooplasest vilemeest.

Samas ei ole kolme kanadalase ja ühe ameeriklase tööle midagi ette heita. Ei mäleta viimasest kuuest kohtumisest ühtegi põhimõttelist nurinat kohtuniketöö osas.

21.2.06

Milleks olümpiakuld hea on?

Tänane EPL: "/.../Just kõrvalt tulev kiitus annab meile endilegi rohkem aimu sellest, mida Torino olümpiamängudel on suudetud korda saata. Juba praeguseks on võidetud sedavõrd palju, et ehk alles kümne aasta pärast suudame ka ise toimunut kaine mõistusega hinnata ja vaadata Torino päevadele tagasi kui uskumatule talvemuinasjutule."

Selle väga õige sõnastuse peale meenus paari päeva tagune olümpiastuudio ETV-s ja Tallinna Prantsuse Lütseumi direktori Lauri Leesi sõnad, kelle kohaselt tema koolis küll Eesti olümpiavõitudele mingit ühist kaasaelamist ei olnud, sest kool on eelkõige distsiliini õpetav asutus.

Leesi oli vahetunnil õpilastele teada andnud, et Eesti võitis olümpiakulla. See kõlab samamoodi nagu Leesi andis teada, et järgmisest päevast alates on söögivahetunni pikkus senise 15 minuti asemel 20 või, et roosasid tenniseid enam vahetusjalatsitena ei tolereerita.

Riikliku õppekava paragrahv 3 punkt 2 ütleb: "Eesti kool seisab eesti rahvuse ja kultuuri säilimise ja arengu eest."

Eesti võitis enne Torino talimänge viimati olümpiakulla neli aastat tagasi, enne seda kaks aastat tagasi ja enne seda kaheksa aastat tagasi.

Any questions?

14.2.06

Talimängud on hubased

Olümpiamängudel on nüüd selja taga kolm võistluspäeva. Eestil on läinud üldiselt väga hästi, ainus tõeline ebaõnnestumine on olnud meeslaskesuusatajate esinemine. Samas on neil täna võimalus vigade paranduseks.

Kristina Šmiguni targa ja kindla sõiduga võidetud kuldmedal on üks 16-st, mis seni välja jagatud. Olümpiamängude lõpuks on kirkaimaid autasusid välja jagatud 82. Ühe võistluspäeva kohta teeb see 5,125 kuldmedalit. Võrdluseks viimased suveolümpiamängud Ateenas - 16 võistluspäevaga jagati välja 301 kulda, mis teeb päeva keskmiseks 18,8125.

Talimängud on hubased. Seal ei lähe kirevast olümpiapildist midagi kaduma. Soovi korral jõuab jälgida kõiki alasid (nagu näiteks mina eile curlingut; Soome - USA matš oli ülipõnev). Suvemängudel tõusevad ujumine ja kergejõustik liiga jõuliselt esile.

11.2.06

Midagi tennisesõpradele

Vasak-parem-vasak-parem.

Optimist vs pessimist, olümpiamängude eel

Tambet Pikkor: jõuab emmal-kummal võistlusel 20 hulka vs diskvalifitseeritakse määrustele mittevastava hüppekombinesooni tõttu.

Mehed, laskesuusatajad: keegi sõidab 15 sekka ja teates koht kaheksa parema seas vs keegi ei jõua isegi 30 sekka ja teatesõidus kaotame ka lätlastele.

Eveli Saue: jõuab 30 sekka vs jääb 10 viimase sisse.

Iluuisutajad, paarissõitjad: 20 paari konkurentsis edestatakse viit duot vs jäävad viimaseks.

Suusahüppajad: Salumäe 20 seas, Jüris 30 seas vs raskusi tekib lõppvõistlusele jõudmisega.

Kristina Šmigun: kolm medalit, neist üks kuldne vs parimaks jääb neljas koht.

Ülejäänud naissuusatajad: nii sprindis kui ka tavadistantsil keegi peale Šmiguni 30 seas; teatesõitudes 12 seas vs kohad viimase 20 seas, teates ei jääda napilt viimaseks.

Andrus Veerpalu: olümpiavõit vs põrub määrdega ja jääb seitsmendaks.

Jaak Mae: pronskmedal vs koht teises kümnes.

Ülejäänud meessuusatajad: paar-kolm kohta 20 seas vs ei jõua isegi 30 sekka; teatesõidus koht kuue seas vs esikümnest väljajäämine.

Jelena Glebova: koht 20 seas vs ei pääse lühikava järel jätkama.

Mäesuusatajad: jõuavad nt 40 sekka vs katkestavad.

Valige ise, kuidas mõelda. Ehteestlaslik kurtmine: "ärge enne rääkige, kui hästi võib minna, sest pärast on siis nii kahju, kui ei lähe", on minu meelest masendust tekitav.

Sport pakub emotsioone, spordi tipppidu olümpia võimendab neid veelgi. Neid tuleb nautida, nii negatiivseid kui ka positiivseid.

Olümpiamänge alustab itaallane

Usun, et mõne aasta pärast või isegi juba sel suvel esitatakse mõnes mälumängus kindlasti küsimus: "Kes oli Torinos toimunud XX taliolümpiamängudel esimesena startinud sportlane?"

Vastus: Alessandro Pittin. Tegemist on täna 16-aastaseks saava Itaalia kahevõistlejaga.

8.2.06

Millistel aladel otsustatakse Torino medalitabeli paremusjärjestus?

Ülehomme algavatel olümpiamängudel jagatakse välja kokku 84 medalikomplekti, mis on kuue võrra enam, kui nelja aasta eest (SLC tabel on siin) - lisandusid laskesuusatamise ühisstardid, lumelauakrossid ja kiiruisutamise võistkonnasõidud.

Uurides alade nimistut tabasin ennast kartuselt, et isegi talispordist veidi enam kui mõõdukalt huvituv eestlane ei oma selget ettekujutust, millised on 26. veebruaril lõpliku kuju saava medalitabeli komponendid ehk millised alad kui suurt kaalu omavad.

Näiteks sellistel aladel nagu lumelauasõit, lühirajakiiruisutamine, vigursuusatamine ja skeleton jagatakse kokku välja 20 medalikomplekti. Lisaks veel 12 komplekti nö õiges kiiruisutamises. 20+12=32!

Eestlased räägivad kaasa maksimaalselt 29 medalikomplekti väljamängimisel (12 murdmaadistantsi, max 7 laskesuusadistantsi, max 4 mäesuusaala, 2 iluuisuala, 2 kahevõistlusdistantsi ja 2 suusahüppevõistlust).

Minu meelest võib eelmise kahe lõigu põhjal öelda, et aladel, mille vastu eestlastel puudub põhjendatud huvi - kiiruisutamine on kahjuks nende seas, sest Ants Antson tuli olümpiavõitjaks 42 aastat tagasi - jagatakse kulda-karda enam kui aladel, kus eestlastel mõnigi osavõtja on.

Tähelepanu pööratakse aga paratamatult neile aladele, kus omad kaasa teevad või siis tõelistele publikumagnetitele (jäähoki, jäätants, kiirlaskumine) ja seetõttu imestavad paljud eestlased 26. veebruaril, mismoodi näiteks Jaapan ja Korea tabelis esiviisikusse tükivad.

5.2.06

Produtseerigem naiskahevõistleja, ühest piisab!

Reuters avaldab enne olümpiamänge iga võistlusala kohta põgusa tutvustuse, kus räägitakse eeldatavatest faovriitidest, tutvustatakse ala ajalugu ja muuhulgas tehakse puust ja punaseks ette ka reeglid (näiteks kahevõistlus ei ole ju keskmise ameeriklase jaoks arusaadav spordiala).

Kahevõistluse tutvustusest selgus üks huvitav fakt, millest ma varem teadlik polnud. Nimelt ei keela ükski reegel naistel kahevõistluses osaleda. Samas mainiti ära, et seni pole ükski õrnema soo esindaja seda klauslit aktiveerinud.

Mul tekkis aga ketserlik mõte, et Eesti võiks mõne oma naismurdmaasuusataja natuke hüppama õpetada ja siis MK-karusellile suunata. Reklaam missugune!

4.2.06

Kuidas naistele suluseisu reegel selgeks õpetada?

Women Pay Attention .....

You're in a shoe shop, second in the queue for the till. Behind the shop assistant on the till is a pair of shoes which you have seen and which you must have. The female shopper in front of you has seen them also and is eyeing them with desire. Both of you have forgotten your purses.

It would be totally rude to push in front of the first woman if you had no money to pay for the shoes. The shop assistant remains at the till waiting. Your friend is trying on another pair of shoes at the back of the shop and sees your dilemma.

She prepares to throw her purse to you. If she does so, you can catch the purse, then walk round the other shopper and buy the shoes. At a pinch she could throw the purse ahead of the other shopper and, *whilst it is in flight* you could nip around the other shopper, catch the purse and buy the shoes.

Always remembering that until the purse had *actually been thrown* it would be plain wrong to be forward of the other shopper.

Congratulations - You have just learned the offside rule!