Jalgpallikommentaar nr 4 ER-i

Viimase kahe päeva jooksul on MM-finaalturniiril kahetsusväärsel kombel olnud tähelepanu keskmes kohtunikud ja mitte mängijad. 2002. aasta finaalturniiri järel, kus kohtunike vaieldava kvaliteediga vilepartiide järel mitmed suursoosikud enda ja ka paljude neutraalsete jalgpallisõprade meelest liiga vara koju pidid sõitma, teatas FIFA president Sepp Blatter, et edaspidi kutsutakse finaalturniile õigust mõistma maailma tippkohtunikud ning ei peeta kinni printsiibist, et kõik konföderatsiooni võrdselt esindatud oleksid.

Käesoleval MM-ile kutsuti kohale 22 väljakukohtunikku, kellest 10 on eurooplased, viis lõuna-ameeriklased ja kaks mehhiklast. Ehk ajaloolises perspektiivis tunnustatud vutikantsidest väljaspoolt pärit kohtunikke on MM-il vaid viis. Sealjuures pole ühelegi neist viiest mehest seni usaldatud ainsatki play-off-kohtumist.

Kuigi näiteks Singapuri esindaja Smahsul Maidini senised partiid on olnud vägagi korralikud. Kohtumistes Costa Rica – Poola, Trinidad & Tobago – Rootsi ning Mehhiko – Angola ei olnud ju kohtuniku tööle midagi ette heita, kusjuures kõik need mängud olid tasavägised.

Samas algasid küsitavused kohtunikutöö osas juba play-off’i esimese matšiga, kus Brasiilia kohtunik Carlos Simon eemaldas esimese poolaja keskel ise laialt naeratades Rootsi kaitsja Teddy Lucici. Kohtumised Argentina – Mehhiko ja Inglismaa – Ecuador, mida mõlemat vilistasid eurooplased, kulgesi rahulikult, kuid siis hakkas juhtuma.

Võtame esmalt ette kohtumise Portugal – Holland. Venelasest väljakukohtunik jagas selle matši jooksul kokku 16 kollast kaart ning neljal puhul teenis mängija selle teist korda ehk järgnes ka eemaldamist tähendav punane kaart. Esimest korda MM-finaalturniiride ajaloos eemaldati ühe matši jooksul neli mängijat.

Olles ise tegutsenud Eesti mõistes kõrgel tasemel kohtunikuna ühel teisel võistkonnaalal julgen öelda, et kohtunik Ivanovi selle kohtumise koledaks kujunemisel süüdistada ei saa. Tema pidas kinni reeglitest ja näitas mõnes olukorras isegi üles leebust, mida ma isiklikult äkki isegi heaks ei kiida.

Ainuke eemaldamine, mis kohtumist kui tervikut arvesse võttes küsimusi tekitas oli hollandlase Giovanni van Bronckhorsti väljakult ärasaatmine 94. minutil. Ülejäänud punased kaardid olid käimasoleval MM-finaalturniiril rakendatud standardeid arvestades täiesti loogilised.

Häbenema ei peaks antud juhul mitte kohtunik, vaid kaks teist osapoolt. Nendeks on Hollandi koondis ja FIFA president Sepp Blatter. Just täpselt selles järjekorras.

Esmalt hollandlaste patt. Totaalse jalgpalli leiutajad ei pidanud kinni kirjutamata fair play reeglitest ja järgnenud inetused olid minu meelest suuresti just sellest tingitud. Kui üks pool näitab, et nad ei pea kinni ausa mängu reeglitest, ei jää vastasel üle midagi muud, kui täpselt samaga vastata.

Järgmine laitust vääriv juriidiline isik on FIFA president, kes kohtumise järel kritiseeris avalikult väljakukohtunik Ivanovi, kes väärinuks Blatteri meelest ise kollast kaarti. Minu jaoks on arusaamatu, kuidas ise selgesõnaliselt ajaraiskamise ning tippmängijate vastu tehtud vigade ranget karistamist nõudnud mees kritiseerib maailma üht tippkohtunikku, keda ta ise finaalturniirile nõudis ja kes täitis vaid talle antud juhiseid ja tegi seda sealjuures terve kohtumise vältel ühtlaselt.

Hoopis teine lugu on aga kohtumisega Itaalia – Austraalia, mille peategelaseks tõusis hispaanlasest väljakukohtunik Luis Medina Catanaleja vaid endast sõltuvatest asjaoludest lähtuvalt. Esmalt õigustamatu punane kaart itaallastele ja siis kohtumise viimasel minutil antud penalt, mida nähes tekkis minus arbiitri peas valitsenud mõttemallist järgnev ettekujutus: “Jah, tegin vist neile kolmekordsetele maailmameistritele ennem vist liiga.”

Ja sellele kõigele järgnes eile õhtul toimunud matš Šveits – Ukraina, kus mõlemad meeskonnad üritasid 120 minuti väravani jõuda. Mängisid sealjuures jõuliselt, kuid ausalt ja mehhiklasest kohtunik Benito Archundia jagas terve matši jooksul vaid ühe kollase kaardi.

Kui mänguilu jättis selles matšis soovida ja ka penaltiseeria valmistas šveitslaste totaalse fopaa tõttu pettumuse, siis mina nautisin kohtuniku ideaalilähedast sooritust.

Jalgpallil on mitu külge.