Millistel aladel otsustatakse Torino medalitabeli paremusjärjestus?

Ülehomme algavatel olümpiamängudel jagatakse välja kokku 84 medalikomplekti, mis on kuue võrra enam, kui nelja aasta eest (SLC tabel on siin) - lisandusid laskesuusatamise ühisstardid, lumelauakrossid ja kiiruisutamise võistkonnasõidud.

Uurides alade nimistut tabasin ennast kartuselt, et isegi talispordist veidi enam kui mõõdukalt huvituv eestlane ei oma selget ettekujutust, millised on 26. veebruaril lõpliku kuju saava medalitabeli komponendid ehk millised alad kui suurt kaalu omavad.

Näiteks sellistel aladel nagu lumelauasõit, lühirajakiiruisutamine, vigursuusatamine ja skeleton jagatakse kokku välja 20 medalikomplekti. Lisaks veel 12 komplekti nö õiges kiiruisutamises. 20+12=32!

Eestlased räägivad kaasa maksimaalselt 29 medalikomplekti väljamängimisel (12 murdmaadistantsi, max 7 laskesuusadistantsi, max 4 mäesuusaala, 2 iluuisuala, 2 kahevõistlusdistantsi ja 2 suusahüppevõistlust).

Minu meelest võib eelmise kahe lõigu põhjal öelda, et aladel, mille vastu eestlastel puudub põhjendatud huvi - kiiruisutamine on kahjuks nende seas, sest Ants Antson tuli olümpiavõitjaks 42 aastat tagasi - jagatakse kulda-karda enam kui aladel, kus eestlastel mõnigi osavõtja on.

Tähelepanu pööratakse aga paratamatult neile aladele, kus omad kaasa teevad või siis tõelistele publikumagnetitele (jäähoki, jäätants, kiirlaskumine) ja seetõttu imestavad paljud eestlased 26. veebruaril, mismoodi näiteks Jaapan ja Korea tabelis esiviisikusse tükivad.