Miks Viikmäed Neemelole eelistati?

Sellest, et Eesti jalgpallikoondis laupäeval Läti igas elemendis üle mängis ja et peatreener Jelle Goes ennast suurepärase taktikuna demonstreeris, on kirjutatud ja räägitud erinevates meediumites ning ütlen kohe ära, et olen kõige öelduga enam-vähem täielikult nõus. Silma on torganud aga üks asi, mille kohta nüüd oma arvamuse esitan.

Nimelt valik tipuründaja kohale ehk Kristen Viikmäe vs Tarmo Neemelo. Viikmäe oli võrdlemisi kahvatu, ei pääsenud löögile, kuid mängis olulist rolli avavärava sünnis; Neemelo sekkus aga aktiivselt, omas kahte head võimalust ja tema vastu jäeti andmata täiesti selge penalt. Praktiliselt on ainus etteheide Goesile olnud Viikmäe eelistamine Neemelole algkoosseisu valimisel. Mina ei arva, et hollandlane valesti otsustas.

Kui talitatuks vastupidi (Eesti koondise mänguskeemi juures on tipuründajalt 90 minutit vastupidamise nõudmine ebareaalne) jäänuks sootuks olemata tempovahetus, mille Neemelo sekkumine tekitas. Läti kaitsjad pidid ennast silmapilkselt ümber orienteerima teist tüüpi ründaja katmisele ja esimene tagajärg (kollane kaart) saabus juba kahekümne sekundiga.

Mängu alguses olnuks neil Neemeloga kohanemine tunduvalt kergem. Esimesed minutid kuluvadki üldiselt vastase "kompamiseks" ja oma mänguülesannetes selgusele jõudmises. Neid mängu käigus muuta on raske ja seepärast on Neemelo sissetoomine vahetusest õigustatud.

Ma ei näe ka vastuolu reegliga, et algkoosseisu peavad kuuluma 11 parimat mängijat. Viikmäe ja Neemelo on sisuliselt võrdse tasemega ründajad, kusjuures Viikmäel on märgatavalt enam rahvusvahelisi kogemusi. Seekord oli Flora edurivimehe eelistamine TVMK omale lihtsalt väga õnnestunud taktikaline käik.