Jalgpalli EM-finaalturniir naaseb "Suurde Viisikuse"

UEFA teatas eile, et 2012. aasta Euroopa meistrivõistuste finaalturniiri soovivad korraldada viis kandidaati. Individuaalselt üritavad korraldusõigusi saada Itaalia, Kreeka ja Türgi. Jõud ühendasid Horvaatia - Ungari ja Poola - Ukraina. Varem olid kandideerimise vastu huvi üles näidanud ka Venemaa, Rumeenia ja Aserbaidžaan (!), kuid nemad otsustasid lõpuks siiski loobuda.

UEFA täitevkomitee valib detsembriks välja kolm kandidaati, kes hakkavad võidule konkureerima. Lõplik otsus langetatakse 2006. aasta novembris. Kellel on suurimad võimalused Euroopa jalgpallipidu oma õuel korraldada?

Arvestades, et 2008. aasta finaalturniiri korraldavad kahasse Austria ja Šveits ning 2000. aastal võõrustasid finaalturniiri Holland ja Belgia, pean ebatõenäoliseks, et UEFA taas kaksiskandidatuuri eelistab. Pealegi pole ei Poola, Ukraina, Ungari ega Horvaatia Euroopa jalgpallis kuigi arvestatav jõud. Emmale-kummale duetile finaalturniiri andmine tähendaks aga ka kahe koondise automaatset kvalifitseerumist ja vaevalt, et UEFA on nõus ohverdama kaks kohta 16-st teisejärgulise tasemega korraldajatele.

Üksikkandidaatidest. Kreeka rõhub kindlasti 2004. aasta Euroopa meistritiitlile ja edukalt läbi viidud Ateena olümpiamängudele. Mõlemad on tugevad argumendid ja usun, et esimese vooru läbivad kreeklased kindlasti. Türgi roll on olla must hobune. Saavutusi nagu oleks (2002. aasta MM-pronks) ja nagu ei oleks kaa (2004 ei pääsetud EM-ile), muid plusse või miinuseid ei oskagi kohe välja tuua.

Suurfavoriit on minu meelest Itaalia. Euroopa jalgpallis on aastaid eraldatud nö "Suurt Viisikut", kuhu kuuluvad Inglismaa, Itaalia, Hispaania, Prantsusmaa ja Saksamaa. See viisik toodab lõviosa UEFA teletulust ja on tööandjaks enamikele Euroopa tippjalgpalluritele. Viimati korraldas aga selle kvinteti liige EM-finaalturniiri 1996. aastal (Inglismaa).

Olen üsna kindel, et UEFA ei lase käest võmalust viia finaalturniir tõelisesse jalgpalli suurriiki.