Jääpall on Eestis pseudoala

Nagu siit lugeda saab, osaleb Eesti U19 jääpallikoondis reedest pühapäevani Norras, Drammenis toimuvatel MM-võistlustel, kus konkurentideks on lisaks võõrustajale ka Rootsi, Soome ja Venemaa koondised. Keda huvitab, siis võistluste kodulehekülje leiab siit.

Iga kord, kui ma oma vanaonu külastan ja muuhulgas ka tiba spordijuttu ajan, tõstatub teema nimega "ressursi raiskamine". Vanaonu on nimelt veendunud, et kui Eesti-sugune väikeriik soovib mõnel võistkonnaalal edu saavutada, ei saa endale lubada nö "ninaga herneveeretamise" - ehk tegelikus elus naisekandmise - tunnustamist tõsiseltvõetava spordialana. Tema meelest peaks valima maksimaalselt kolm võistkonnaala, mida arendada, ja ülejäänud üle parda heitma.

Mina olen talle alati vastu vaielnud. Argumendid järgmised: 1. kõigil peab olema võimalus võrdsetel alustel (ka riikliku doteerimise osas) lemmikalaga tegeleda, 2. kunagi ei tea, kust pauk luuavarrest võib tulla, 3. alade paljusus toob rohkem inimesi spordi juurde (need, kes konkurentsitihedamatel aladel läbi ei löö, valivad mõne vähemnõudva ala).

Ülaltoodud uudise valguses leian aga, et kuskile peab piiri tõmbama. Või õigemini öelda - peab loobuma ala tõsiseltvõtmisest ja liigitama selle samasuguseks rahvalikuks lõbustuseks nagu talisuplus või ristsõnade lahendamine. Sest andke andeks, mida muud kujutab endast ala, mille harrastamiseks Eestis ühtegi väljakut ei ole?

Jääpallis ennast võrdlemisi võhikuks pidava inimesena ennustan, et Eesti kaotab tol MM-il kõik neli mängu üldskooriga 1(?):80.