Suusariik sõidab teates kuue sekka

Idealist: "Eesti on suusariik."

Realist: "Suusariik on Norra või Rootsi või Soome või Itaalia või Saksamaa."

Jaanuari alguses toimunud Otepää MK-etapp veenis kõiki asjast hoolivaid osapooli, et publiku innustatuse, korraldustöö ja tippsportlaste osas me suurtele suusamaadele millegagi alla ei jää. Aga samas tuli kogeda ka tuttavat tunnet: kui-nüüd-Šmiguni-Veerpalu-või-Maega-midagi-juhtub-siis-on-kõik-kohe-untsus-sest-kellelegi-muule-ju-loota-ei-ole. Lisaks nädal hiljem Val di Fiemme meeste teatesõidu 11. koht (naiste omas Eesti ei osalenud), mis kinnitas taas, et tippudele väärilisi sekundante ei leidu.

Möödunud nädalavahetus tekitas aga lootuse, et Torino teatesõidus võib Eesti rünnata kohta esikuuikus (kusjuures ilma klauslita, et kõik peab ideaalselt õnnestuma ja õnne peab ka olema). Laupäevast meeste suusavahetusega sõitu vaadates tundsin end suusariigi kodanikuna. Üks mees (Jaak Mae) heitleb eesotsas, teine (Kaspar Kokk) püsib konkurentsis esikümnekohale, kolmaski (Andrus Veerpalu) püsib kindlalt 20 parema seas. Sellisele võistlusele peabki suusariigi kodanik saama kaasa elada.

Lõpuprotokollis olid eestlaste pärast 7., 16., 19. ja 31. koht. Meie pareuselt neljandast (Aivar Rehemaa) suutsid nelja suusatajaga kiiremad olla vaid kolm riiki - Saksamaa, Rootsi ja Itaalia. Tõsi, kindlasti saanuks samaga hakkama ka Norra, kes aga ei osalenud samal ajal toimunud riigi meistrivõistluste tõttu.

Kui nüüd arvestada, et suure tõenäosusega pole Torino teateneliku neljas lüli ehk avavahetuse sõitja (teine-kolmas-neljas sõidetakse järjekorras Veerpalu-Mae-Kokk) mitte Rehemaa, vaid kas Priit Narusk või Raul Olle (pigem Narusk, kes Otepää MK-l lühikesel klassikadistantsil südika sõiduga 21. koha sai), siis pole koht esikuuikus mitte enam lootus, vaid ootus.

Kui selline mõtteviis saab tavapäraseks, siis võimegi ennast (mees)suusariigiks pidada.