Aasta jalgpalluri valimine

Andsin just vastavatele instantsidele teada oma valikud Eesti 2005. aasta parima jalgpalluri valimisel. Minu järjestus sai järgmine: 1. Andres Oper, 2. Dmitri Kruglov, 3. Aleksandr Dmitrijev. Kaalumisel olid veel Maksim Smirnov, Joel Lindpere ja Tarmo Neemelo. Järgnevalt aga mõningad põhjendused esikolmiku osas.

Operi esimeseks asetamine on põhimõtteliselt vältimatu. Oper käis koondise eest tänavu platsil üheksa korda ja lõi neis mängudes viis väravat. Oper jagab 2006. aasta MM-valikturniiri Euroopa tsooni väravaküttide edetabelis seitsme tabamusega viiendat kohta selliste meestega nagu Ruud van Nistelrooy, Adrian Mutu, Fredrik Ljungberg, Fernando Torres, Cristiano Ronaldo ja Dimitar Berbatov. Oper vahetas edukalt klubi siirdudes Moskva Torpeedost Kerkrade JC Rodasse, kus on seni esinenud väga edukalt. Eraldi tahan välja tuua asjaolu, et kui paari-kolme aasta eest oli Oper üsna üksluine ründaja, kelle pea ainus trump oli kiirus, siis nüüd on tema mäng mitmekesistunud (väravaid lööb ta mõlema jala ja ka peaga).

Kruglov on klubilises mõttes käesoleval hooajal suurim arenguhüppe teinud Eesti jalgpallur. Tallinna FC Levadiast Moskva Lokomotiivi siirdumine on kõva sõna. Ning kartustest hoolimata pole Kruglovi tabanud Tarmo Kingi saatus ehk reservides konutamine - ta pääseb üsna tihti platsile ning mahub pea igaks kohtumiseks meeskonna koosseisu. Tema noorust arvestades on täiesti normaalne (Venemaal suisa tavaline) et esialgu liiga palju mänguaega ei jagu. Koondise eest on Kruglov mänginud korralikult, Soome vastu avas ka väravaarve (penalti löömine ei ole privileeg, vaid kohustus, millega kaasneb vastutus).

Kolmanda koha andsin välja pigem emotsionaalsetel kui ratsionaal-matemaatilistel kaalutlustel. Minu jaoks oli selle aasta suurim jalgpallielamus Eesti - Läti MM-valikmäng (kohtumist Venemaaga ma staadionil ei vaadanud) ja seal oli Dmitrijev, keda enne mängu pidasin meeskonna nõrgimaks ja kahtlaseimaks lüliks, suurepärane.

Neemelo saanuks kolmanda koha endale, kui suutnuks koondise eest mõnes valikmängus värava lüüa. Smirnov tuli kaalumisele stabiilselt heade esituste eest nii koduklubi kui ka koondise eest. Lindpere on aga ainus Eesti jalgpallur, kes 2005. aastal mõne välisriigi meistriks tuli.