7.12.05

Tehnoloogia vajalikkusest

Jalgpalli nii staadionil kui ka telekast vaadates tekib alati hetki, kus oled surmkindel, et kohtunik eksis. Ja korralikult eksis, vahel isegi otsustavalt. Olen pidanud pikki vaidlusi videokorduste ja üleüldse igasuguse muu tehnoloogia sobivuse üle jalgpalli. Ise olen selle kardinaalne vastane (v a lollikindel väravajoont valvav elektrooniline silm). BBC-s sobrades leidsin minu meelest hästi argumenteeritud arvamuse, mis minu seisukohtadega ühtib. Link on siin.

Arvajaks on Jeff Winter, endine Inglismaa tippkohtunik, kes pärast karjääri lõppu 2004. aasta kevadel on inglise pressis üks juhtivaid kohtunikutöö kommenteerijaid.

Teen mainitud lõigust vabatõlke:

Küsimus: Kas sinu meelest peaks jalgpalli tooma videokordused, et aidata kohtunikke ning nende abilisi raskete otsuste tegemisel?

Vastus: "Soovin, et saanuksin iga kord, kui minult seda on küsitud, ühe naela. Oleksin praeguseks miljonär. Samas on see üpris igav, sest annan pea alati samasuguse vastuse.

On olemas teatud otsuseid - ajamõõtmine ja see, kas pall ületas joone või mitte - kus tehnoloogia võiks võibolla abiks olla. Kuid kõik muu on kinni isiklikus arvamuses. Ehk videokorduste kasutusele võtmisega saadetaks see isiklik arvamus väljakult tribüünile.

Jalgpall on väga liikuv mäng, see käib pidevalt ühest väljaku otsast teise. Väga kena on ju videokohtunikke nõuda ent millal mäng sel juhul katkestatakse ja kuidas taasalustataks? Kui tuleb välja, et väljakukohtunikul oli õigus, kas siis jätkame pooleks palliga karistusalas. Näiteks Arsenali-sugune meeskond võib olla oma karistusalas penalti äraandmisele kahtlaselt lähedal ent samas palli juba 10 sekundi pärast väljaku teisel poolel olevasse vastase väravasse toimetada. Ehk kui me mängu vahepeal seisma panema, võtame sealt ära selle põnevaima aspekti.

Kui keegi suudaks välja mõelda mingi süsteemi, kuidas videotehnoloogiat kasutada, oleks see suurepärane. Kuid keegi pole suutnud mind veel veenda, et see on võimalik ilma jalgpalli nauditavust tapmata või sandistamata. Vahet pole, kas sa oled suure ettevõtte tegevjuht või kaheksa-aastane, kes läheb oma esimesele jalgpallimängule - igaühel on oma arvamus.

Kui see arvamus ära võtta, poleks ajakirjanikel enam tööd ning ajalehtedel poleks enam millestki kirjutada."